Kuidas ADR-e kasutama hakata
ADR-idega alustamiseks räägi oma meeskonnakaaslastega järgmistest valdkondadest.
Otsuste tuvastamine:
Kui kiireloomuline ja kui oluline on AD?
Kas otsus tuleb teha nüüd või saab oodata, kuni rohkem on teada?
Isiklik ja kollektiivne kogemus ning tunnustatud disainimeetodid ja -tavad võivad aidata otsuseid tuvastada.
Pea ideaalis otsuste tagavara (backlog), mis täiendab tootetagavara.
Otsuste tegemine:
Otsuste tegemiseks on mitmeid tehnikaid, sealhulgas üldised tehnikad ja tarkvaraarhitektuurile spetsiifilised tehnikad. Üks näide on dialoogikaardistamine.
Rühmaotsuste tegemine on aktiivne uurimisteema.
Otsuste jõustamine ja täideviimine:
Kuna AD-sid kasutatakse tarkvaradisainis, tuleb neist teavitada süsteemi rahastavaid, arendavaid ja käitavaid huvirühmi ning need peavad need heaks kiitma.
Arhitektuuriteadlikud kodeerimisstiilid ja arhitektuuriga seotud küsimustele ja otsustele keskendunud koodiülevaatused on kaks seotud tava.
AD-sid tuleks (uuesti) kaaluda ka tarkvarasüsteemi moderniseerimisel tarkvara evolutsiooni käigus.
Otsuste jagamine (valikuline):
Paljud AD-d kordavad end projektiüleselt.
Seetõttu võib varasemate otsuste kogemus, nii hea kui halb, olla väärtuslik taaskasutatav vara, kui kasutada selgesõnalist teadmistehalduse strateegiat.
Otsuste dokumenteerimine:
Otsuste jäädvustamiseks on palju malle ja tööriistu.
Vaata agiilset kogukonda, näiteks M. Nygardi ADR-e.
Vaata traditsioonilisi tarkvaratehnika ja arhitektuuridisaini protsesse, näiteks IBM UMF ja CapitalOne'i Tyree ning Akermani pakutud tabeli paigutust.
Lisateave:
- Ülaltoodud sammud on võetud Vikipeedia artiklist Architectural Decision